Ühtede koeravillast imepehmete ja muidu mõnusate sõrmikute saamislugu...
Algas kõik nii....
Sain täna ( no täpsemalt öösel poole 1 ajal :-D ) postist kätte sellised imepehmed vihikesed...Super mõnusad....hea et suutsin ennast keelata ja pole öösel seda pehmust käpikuteks kuduma hakanud... Aitäh "Koeravillast lõng"...

Niimoodi kirjutasin- ise õnnelik nagu põrsas põhus- FB LooLooja lehel....Kohe pidin oma õnne ja elevust jagama...
Ja siis oli korraks pilt selline

Ja nagu arvata, ega siis kui kudumisel hoog sees, ei ole kogu aeg meeles erinevaid etappe jäädvustada. Aga siiski

Nüüd ongi jäänud veel see viimane pöial, siis lõngaotsad sisse peita( no ei ole see minu lemmiktegevus kudumise juures...) . Ja siis sõrmikud vahusesse pesuvette...
Täitsa kuivad juba....Tahavad veidi aurutamist.

Koeravillastel kinnastel on minu arvates üks hea omapära....mida rohkem kannad ja pesed, seda pehmemaks, karvasemaks, mõnusamaks nad lähevad.